Jean-Jacques Rousseau - Arutlus teadustest ja kunstidest
vooruslik ja kestev.
Iga kunstnik vajab tunnustust. Kaasaegsete kiitus on kõige hinnalisem osa tema tasust.
Niisiis, mida ta selle saavutamiseks teeb, kui talle on osaks saanud õnnetus sündida
niisuguse rahva seas ja niisugusel ajal, kus ja millal moodi tulnud õpetlased on asetanud
kergemeelse nooruse tooniandja ossa; kus mehed on ohverdanud oma huvid naistele,
oma vabaduse türanniseerijaile[4]; kus lastakse läbi kukkuda draamakunsti tippteostel[5]
ja pööratakse selg harmoonia imedele[6], kuna üks sugupooltest oskab heaks kiita ainult
seda, mis vastab teise poole piiratusele? Mida ta teeb, mu härrad? Ta alandab oma
geniaalsuse oma sajandi tasemele ja eelistab luua keskpäraseid teoseid, mida
imetletakse tema elu ajal, sedöövrite asemel, mida imetletaks alles tükk aega pärast
tema surma. Öelge meile, kuulus Arouet[7], kui palju mehist ja vägevat ilu te olete
toonud ohvriks meie võltsile peenetundelisusele