Eesti Uusaeg
Loodusteadus, keemia, meditsiin, astronoomia, õigusajaloo uurimine. Üliõpilaste arv
kasvas, kui 1802. aastal võeti vastu 47 üliõpilast, 1820. aastal 261, 1853. aastal 712.
Tartu Üliõpilaskonnast oli pärit Balti provintsidest, suurem osa Liivimaalt.
Saksa ja eesti haritlaskond: Haritlaskond 19. sajandi Eestis oli päritolult, sotsiaalselt
ja rahvuslikult koosseisult kirev. Balti- ja riigisaksa kõrgharitlased, ülikooli õppejõud-
teadlased esindasid Euroopa kõrgkultuuri ja tippteadust. Haritlaspüramiidi madalaim
ja kõige arvukam kiht - Eesti külakoolmeistrid - oli lähedane ühiskonna alamkihtidele,
töölistele ja talupoegadele. Baltisakslased ise täiendasid end Saksamaal. Haritlasi
nimetati Baltimail literaatideks "Literaadiseisus". Haritlased olid vabastatud
pearahast, nekrutikohustusest ja ihunuhtlusest "aukodanike seisus". Haritlaskond oli
uuendusmeelne. Tugevaimaks ja autoriteetseimaks haritlaste rühmaks jäi pastorkond,
ülikooli ja gümnaasiumi õppejõud