Õppimisvõimaluste ja töömaailma tundma õppimine
võrreldes teiste riikidega ka muid töötajaid motiveerivaid meetodeid. Eestis on kollektiivsete
palgalepingute osakaal väikseim muudest EL-i liikmesriikidest.
Milliseid töötegijaid tulevikus vajatakse?
Eestis on tööealise elanikkonna hulgas palju eri- ja kutsealase ettevalmistuseta inimesi. See on
tõsine probleem. Tööandjad muutuvad selles osa järjest nõudlikumaks. Lisaks heal tasemel
eri- ja kutsealasele ettevalmistusele oodatakse töötegijalt (lihttöölisest kuni tippspetsialistini)
sageli mitme valdkonna tundmist, suhtlemisoskust, paindlikkust jms.
Nii tööjõu vajadus üldiselt kui sh asendusnõudlus (surma või pensionile siirdumise tõttu
vabanevat töökohad) vajadus kasvab tõenäoliselt hariduse-, ja humanitaaria valdkonnas,
samuti tehnika, tootmise ja põllumajanduse valdkonnas. Teadmistepõhise ühiskonna suunas
liikudes on Eestil vaja oluliselt rohkem reaalteaduste spetsialiste.