Prantsusmaa
Keskmassiivist ida pool, teisel pool Rhône'i-Saône'i orgu, on algul Juura mäed ning
seejärel Alpid. Viimased algavad Prantsusmaal Vahemere äärest, kus neid
hüütakse Ranniku-Alpideks ning suunduvad põhja poole. Seejärel pöörduvad itta
ning jõuavad Šveitsi ja Põhja-Itaaliasse. Prantsuse Alpid on kõrged ja
sakilised. Liustike toimel on neil eriti põhjaosas laiad orud ning mäestiku
siseorgudesse pääseb hõlpsasti ligi. Alpides asub Euroopa kõrgeim tippMont
Blanc (4808 m). Prantsusmaal on rikkalikult järgmisi
loodusvarasid: kivisüsi, rauamaak, boksiit,tsink , uraan, antimon, arseen, kaaliumkarbonaat,
päevakivi, puit ja kala.[2]
Prantsuse Guajaanas leidub aga kullasetteid, petrooleumit, kaoliini, nioobiumi, tantaali
ja savi[2].
Haritavat maad on Prantsusmaal 33,46% (Prantsuse Guajaanas 0,13%). Niisutatud maad on
26 000 km2, koos meretaguste aladega 26 190 km2.[2]
Prantsusmaal on looduslikeks ohtudeks üleujutused,
annaabi.ee 
