Kristjan Palusalu elu
seejärel vigastas õlaliigest aga nii tõsiselt, et matile tagasipöördumine tundus
kahtlasena. Võib öelda, et meistri tõus ja maadlusest lahkumine olid olnud
omavahel kõvasti seotud. Kui Kristja 10-aastaselt endale võimlemisrõngad
hankis, ei meeldinud see ta isale. Koduste vahenditega kogus poiss küll juba
lapsepõlves rammu, kui ta aga ükskord rõngastelt kukkudes rangluu murdis, ei
julgenud ta seda kodus tunnistada. Luu kasvaski valesti kokku ja just see lõigi
tippkoormustel välja. Kui pärast tõsist ravi tundus õlg 1940 jälle võistlemist
kannatavat, olid juba ärevad ajad.
1941 mobiliseeriti KP Punaarmeesse ja saadeti Venemaale Kotlasse, kust sama
aasta sügisel põgenes üle rindejoone Soome. Sealtkaudu pääses KP Eestisse
tagasi.
Pärast seda pani nõukogude võim maadluskuulsuse vangi, kust ta küll suhteliselt
kiiresti vabanes. Aktiivset sporti KP enam mõistagi tegema ei hakanud, küll
maadles ta koos Johannes Kotkasega suure menuga