· Praegu on teada, et uue reaktori maksumus on nelja miljardi euro ringis, selle võimsus on umbes 1600 MW ja see valmib 2015. aastal. Eelmisel nädalal ütles peaminister Andrus Ansip, et Eesti soovib uues Ignalina tuumajaamas toota 2530 protsenti riigis tarbitavast elektrist, erakond Eestimaa Rohelised on aga selle kava vastu. Prognoos näitab, et aastal 2020 vajaksime Ignalinas tootmisvõimsust ligikaudu 700 MW. Sellise võimsusega tuumakatel suudaks 2020. aastal katta Eesti tippkoormusest ehk suurimast elektritarbimisest kolmandiku. Ansipi sõnad näitavad, et Ignalina pole vennalik abi lõunanaabrile ega auahne äriprojekt, vaid pigem Eesti ellujäämiskava. Eesti on aastaid seadnud eesmärgiks toota kogu vajaminev elekter kodumaal. Ignalina puhul oleks möönduseks see, et eesmärk on toota kogu elekter Eestile kuuluvais elektrijaamades. Seega on mõistetav, miks Eesti on vastu põhjatu elektrituruga Poola liitumisele Ignalina projektiga või osaluste ümberjagamisele.
sageli, eriti Eesti tingimustes ja eriti madalamatel pingeastmetel statistika kättesaadav just energiate kohta. Täpsema analüüsi puhul – eriti, kui on olemas vastav planeerimise tark- vara, prognoositakse ka ööpäevased koormusgraafikud või koormuskes- tuse aastagraafikud. Sel juhul lähtutakse olemasolevatest graafikutest või koormuse iseloomule vastavatest tüüpkoormusgraafikutest, mis on väl- jendatud protsentides tippkoormusest. Ka koormusgraafikud on soovitav leida eraldi erinevaile tarbijagruppidele ja saadud graafikud liita. 1.4.3 Elektritarbimise prognoosi meetodid Enimlevinud prognoosimeetoditeks planeerimisel ja projekteerimisel on: • Ekstrapolatsiooni meetodid • Ökonomeetrilised meetodid • Tarvititega varustatuse meetod • Lõpptarbimise energia meetod • Hübriidmeetodid Ühe või teise meetodi kasutatavus sõltub tarbijate iseloomust, kättesaada- vaist andmeist ja soovitud täpsusest.
annaabi.ee 
