mingit rolli nõukogu otsuste kehtivuse suhtes, mis peegeldavad iga valitsuse seisukohta ning nendevahelisi kokkuleppeid rakendada ning jätkata otsustatut. Nõukogu koosolekute kord, mis on välja kujunenud aastate jooksul, seisneb korrapärastes, tavaliselt kord nädalas toimuvates suursaadikutest koosneva alalise Nõukogu koosolekutes, vähemalt pooleaastaste intervallidega toimuvates ministrite tasemel kohtumistes, millel osalevad välis- ja kaitseministrid, ning ebakorrapärastes tippkohtumistes riigipeade ja valitsusjuhtide tasemel. PÕHJA-ATLANDI NÕUKOGU TIPPKOHTUMISTE KRONOLOOGIA PARIIS, 1957 Atlandi alliansi põhimõtete, eesmärkide ja ühtsuse taaskinnitamine. NATO vägede kooskõlastamise ja korralduse ning poliitiliste konsultatsioonide korra muutmine. Vajaduse tunnistamine tihedamate majandussidemete järele lepingu artikli 2 vaimus, mis näeb ette vastuolude kõrvaldamise rahvusvahelistest majandus-põhimõtetest ning majanduskoostöö julgustamise. BRÜSSEL, 1974
mingit rolli nõukogu otsuste kehtivuse suhtes, mis peegeldavad iga valitsuse seisukohta ning nendevahelisi kokkuleppeid rakendada ning jätkata otsustatut. Nõukogu koosolekute kord, mis on välja kujunenud aastate jooksul, seisneb korrapärastes, tavaliselt kord nädalas toimuvates suursaadikutest koosneva alalise Nõukogu koosolekutes, vähemalt pooleaastaste intervallidega toimuvates ministrite tasemel kohtumistes, millel osalevad välis- ja kaitseministrid, ning ebakorrapärastes tippkohtumistes riigipeade ja valitsusjuhtide tasemel. Eesti panus NATOsse 29. märtsil 2004. aastal sai Eestist koos Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia, Sloveeniaga NATO täieõiguslik liige. Eesti on võtnud omaks kõik Põhja-Atlandi lepingust tulenevad kohustused, toetab alliansi kollektiivse kaitse põhimõtteid ning osaleb NATO kaitseplaneerimise süsteemis ja sõjalises struktuuris. Lisaks on Eesti võtnud omaks muutuva NATO põhimõtted.
annaabi.ee 
