Ühtne Euroopa Akt
Juba Fontainebleau kohtumisel 1984. aastal oli Mitterrand ärgitanud moodustama kahte komiteed,
mis valmistaksid ette raportid Euroopa Liidust: Esimene oleks vaadelnud Euroopa integratsiooni mõju
Euroopa Ühenduse, kodanike igapäevaelule. Teise eesmärgiks jäi poliitilise, majandusliku ja
institutsioonilise reformi väljatöötamine. Viimase tulemusena sündiski Dooge'i raport. Olles hõivatud
laienemistemaatikaga, lükkas Euroopa Ülemkogu Dooge'i raporti arutamise edasi Milano
tippkohtumisele. Milanos eelistas Thatcher astuda mitteformaalseid samme selleks, et kiirendada
otsustetegemise protsessi Euroopa Ühenduste Nõukogus. Bettino Craxi suutis suruda läbi idee, mille
kohaselt valitsustevaheline konverents peab läbirääkimisi välispoliitika ja julgeoleku koordineerimise
alal ning Rooma lepingute ümbervaatamise osas nendes küsimustes, mis puudutavad otsustetegemise
mehhanismi täiustamist ja Euroopa Ühenduse kompetentsi laienemist. Suurbritannia, Taani ja Kreeka