(1643–1645) luterlus või katoliiklus, Saksa-Rooma riigi keisri Ferdinand II saadikute aknast välja viskamine Prahas 1618. aastal Taani periood 1625–1629 Rootsi periood 1630–1635 Prantsuse-Rootsi periood 1635–1648 Lõppes Vestfaali rahuga 1648 Kokkuvõtteks • Rootsi kunigas 1594 – 1632 • Üks tütar: Christina I • Kolmekümneaastase sõja juht • Asetas Tartu Ülikooli aastal 1632 • Tõstis Rootsi Kuningriiki tippkohale Euroopas 16. saj. ajal Allikad • http:// entsyklopeedia.ee/artikkel/kolmek%C3%BCmnea astane_s%C3%B5da1 • http://et.wikipedia.org/wiki/Gustav_II_Adolf • http:// www.sverigeturism.se/smorgasbord/smorgasbord/soc iety/history/gustav-ii-adolf.html • http:// www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kolm ekumneaastane_soda_liina.htm • http://www.mapyourinfo.com/wiki/et.wikipedia.org /Vestfaali%20rahu/ Tänan kuulamast !
z Lause 2.13 Iga jada sisaldab monotoonse osajada. Tõestus. Tõestuseks kasutame jada tippkoha mõistet. Ütleme, et indeks m on jada (xn ) tippkoht, kui xn 6 xm iga n > m korral. Põhimõtteliselt on jada (xn ) puhul kolm võimalust: 1) tal on lõpmata palju (täpsemalt loenduv arv) tippkohti, 2) tal on lõplik arv tippkohti ja 3) tal ei ole üldse tippkohti. Juhul 1) paneme tähele, et tippkohtade n1 < n2 < . . . järgi moodustub kahanev osajada (xnk ): kui nk on tippkohale nk−1 järgnev tippkoht, siis xnk 6 xnk−1 (põhjendada!)z. Juhul 2) konstrueerime kasvava osajada (xni ) järgmiselt. Olgu n1 mingi indeks, mis on suurem kõikidest tippkohtadest, siis on võimalik leida indeks n2 > n1 nii, et xn2 > xn1 (põhjenda- da!)z. Edasi leiame sellise n3 > n2 , et xn3 > xn2 jne. Tulemuseks saame kasvava osajada (xn1 , xn2 , . . .) . Samamoodi toimime ka juhul 3), võttes n1 := 1. Lause on tõestatud. Lausest 2
annaabi.ee 
