Võõrliik liik, mis on sattunud inimese mõjul väljapoole oma looduslikku levilat. Invasiinne võõrliik sissetunginud liik, mis muudab kooslusi ja hävitab ''kohalikke'' 1) Kahepaiksed on elupaikade killustatuse tõttu eriti tundlikud, sest nad vajavad sigimiseks vett, toitumiseks ja varjumiseks maismaad. Kui inimene ehitab vahele maantee, siis ühendus katkeb ja seetõttu hävinevad ka paljud kahepaiksed. Pestitsiidid on eriti kahjulikud tippkiskjatele, sest nad saavad kõige suurema koguse mürki oma toidust ja seetõttu nad hävivad kiiresti. (neid niigi 16493840x vähem kui teisi liike) 2) Eutrofeerumine on vee-elustikule ohtlik, sest see paneb vetikad kiirelt kasvama, mis omakorda teeb vee häguseks. Mistõttu halvene veesisese suurtaimestiku, veeselgrootute ja kalade elukeskkond ning nende arvukus langeb. Tekib bakteritele ja seentele soodne elukeskkond ja nad hävitavad kogu vees oleva hapniku, mis
peaks jätkusuutik olema jne SLOSS - dilemma ja arutelu (suure ja väikse kaitseala eeliste ja puuduste võrdlus)- vastasseis, kas luua 1 suur või selle asemel mitu väiksemat kaitseala. Analüüsid on näidanud, et sõltuvalt liigi rühmast, kk- poliitilisest ja maj.tingimustest ei ole ühest vastust. Suurel alal on mitmekesisem toidu-ja elupaiga valik, liigirohkem, suurem elupaikade ja servaala suhe, mitmekesisemad liikidevahelised suhted,. Samas nt tippkiskjatele on vaja suurt ala, sest nad elavad hõredalt, väiksem killustatus. Väiksed kaitsalad peavad olema sidusad ja üksteist toetama. Põhja aafrikas uuriti ja leiti, et üle 1000km2 suurusel ala on väljasurine null, väiksematel aladesl kaob liike arvestataval määral. Nüüd otsustatakse lähtudes konkreetsest liigist ja kohalikest oludest Ökosüsteemide sidusus ja selle arvestamine kaitsealade planeerimisel- rohevõrgustik on ökosüsteemide sidususe näide, mis aitab hoida
annaabi.ee 
