Auto kiirus ja nimi 0.5.07.2010 seisuga Maailma kiirem seeriaauto on Bugatti Veyron. Auto tipp kiirus on 431,072km/h Konkurentsi bugattile on Shelby supercars 3 Konkurentsi pakub koguaeg Shelby Supercars, kes koguaeg püüab saada maailma kiirema seeriaauto tiitlid, Shelby tootjad on ka seda korduvalt saanud, aga bugatti üllatab koguaeg ja lööb Shelby tippkiiruse üle ja sellega pääseb Guinessi raamatusse. Bugatti võimsus Bugattil vanemal autol oli 987 hobujõudu aga uuel mudelil koguni 1183 hobujõudu. (20.03.2012) Olulised tulemused Bugatti olulised tulemused on et ta sai auto veelgi kergemaks teha 50kg võrra. Ja kaks kõike olulisemat tulemust on et ta sai maailma kiiremaks seeriaautoks ja pääses sellega Guinessi rekortite raamatusse. (20.03.2012) Töö eesmärk
5.2. Lennundus Tänu suurele vastupidavusele korrosiooni ja mõrade vastu kasutatakse teda lennunduses, eelis teiste metallide ees on tugevuse ja kaalu suhe. Titaani kasutatakse näiteks neis lennukiosades: mootorid, maandumistelikud, tuleseinad, hüdraulikas ja muudes tähtsates üldstruktuuri osades. Esimene lennuk, milles kasutati laialdaselt titaani(ligikaudu 85%) oli SR-71 ,,Blackbird". Blackbird on siiamaani maailma kõige kiireim lennuk, mille tippkiiruse maailmarekord tehti 28.07.1976 ja selleks kiiruseks oli 3529,0 km/h. Tänapäeval kasutatakse suuremate ja paremate lennukite ehitamiseks ligikaudu 60-30 tonni titaani. 5.3. Ehted Titaani suurele tugevusele ja kergsusele kasutatakse ka titaani ehete valmistamiseks. Titaan on populaarsust kogunud disainerite poolt viimastel aastatel. Titaan ehted on head inimestele, kellel on 8
tegi kiiresti oma raudteed elektrilisteks, et vähendada oma sõltuvust välismaisest energiast. Elektrisõidukeid hakati kasutama söekaevandustest söe väljavedamisel, kuna need ei kasutanud ära kallist õhku. Enne sissepõlemismootori leiutamist tegid elektri jõul töötavad sõidukid ka mitu kiirusrekordit. Kõige tähelepanuväärseim neist oli 100 km/h kiirusbarjääri purustamine 29. Aprillil 1899. Aastal. Camille Jenatzy, oma raketikujulises sõidukis Jamais Contente, saavutas tippkiiruse 105,88 km/h. USA-s ei arendatud mõistlikku elektriautot välja kuni 1890. Aastani, kui William Morrison ehitas kuuekohalise vankri, mis oli võimeline liikuma kuni 23 km/h. Alles aastal 1895 hakati elektriautodele tähelepanu pöörama, kui A.L. Ryker ehitas ja hakkas tootma elektrilisi kolmerattalisi. 1897. Aastal paisati elektrimootoriga autod masskasutusse, kui New Yorgi taksod said elektrilise mootori. Elektriautodel oli oma tolleaegsete konkurentide ees mitmeid eeliseid