peagi ka vahetult protseduure tegevad robotid, näiteks mikrorobot, mis liigub veresoontes ning kannab ülitäpseid ravimidoose elundite juurde. Järgnevalt lähemalt ühest esimesest kirurgi robot-assistendist, selle sünniloost ja edasisest käekäigust, milles oma osa on mänginud ka Eesti arvutiteadlased. Idee luua kirurgi robot-assistent tärkas Tokyo Denki ülikoolis 2003. aastal. Nimelt käivitati seal Jaapani 21. sajandi tippkeskuste riiklikku programmi silmas pidades professor Katsuhisa Furuta juhtimisel inimesele kohanduva mehhatroonika tippkeskus HAM (Human Adaptive Mechatronics). Lisaks tehnikateadlastele haarati tippkeskuse projektidesse arste, geenitehnolooge, matemaatikuid ja teiste erialade inimesi. Uurimistemaatika tulenes ühest küljest tippkeskuse teadlaste senisest kompetentsist, teisest küljest pöörati suurt tähelepanu Jaapani ühiskonna vajadustele.
asuvad uurimisüksused hea transpordiga ja kauni loodusega kohtades suurlinnade läheduses. Hea ühendus keskusteg ning seotud ettevõtte olemasolu. 23. Miks paiknevad kõrgtehnoloogia ettevõtted sageli teadusparkides? Kõrgtehnoloogilises tootmises on kõige olulisem pidev teadus-ja arendustegevus, mis tähendab suurt sõltuvust kvalifitseeritud tööjõust. Paljudel heamainega ülikoolidel ongi juurde loodud teadus- või tehnoloogiapark, mis ühendab selliseljuhul tippkeskuste kui ka ettevõtlusklastri tunnuseid. 24. Miks suudavad kõrgtehnoloogia valdkonnas edukad olla üldiselt vaid suured ettevõtted? Kuna kõrgtehnoloogia turuolukord muutub kiiresti on tipus püsimiseks vaja pidevalt uuenevat tehnoloogiat ja parandada töötajate kutseoskusi. Väike ettevõtetel ei ole enamjaolt piisavalt ressursse, et töötajatele pidevalt koolitusi anda, suurel ettevõttel pole probleemi, sest tal on raha. 25. Miks on kõrgtehnoloogiline tootmine seotud suurte riskidega
Preemiad Heisenberg on saanud ka Nobeli füüsikapreemia. Saanud ka Koperniku auhinna. Infot mujalt Horisondis kirjutati, et tänapäevane multimeedia, mobiilside, internet ning kogu arvutustehnika ja automaatika ei oleks üldse võimalikud ilma esiotsa täiesti arusaamatuks, puhtteoreetiliseks või elukaugeks peetud kvantmehaanikata," 6 seda rääkis kõnealuse kogumiku saatesõnas Eesti Teaduse Tippkeskuste Ühenduse esimees akadeemik Endel Lippmaa. Ja tõepoolest, ega 1920. aastate keskel oleks osanud kvantmehaanika rajajad Werner Heisenberg, Erwin Schrödinger, Paul Dirac ja teised maailmakuulsad füüsikud isegi öelda, millist rakendust nende loodud teooria ja kirja pandud võrrandid leiavad. Postimehest selle kohta infot kogudes leidsin 2004 aasta artikli, kus räägitakse, et teadlastel õnnestus esmakordselt kanda üle infot ühelt aatomilt teisele ilma
veresoontes ning kannab ülitäpseid ravimidoose elundite juurde. Mobiilsed robotid toimetavad patsientidele kindlatel kellaaegadel ravimeid, transpordivad haiglakompleksides meditsiinivarustust või koristavad protseduuriruume ja koridore. Eesti meditsiinis on abiks vaid üks robot, nimelt kõnnirobot Lokomat. Robot- assistent Penelope Idee luua kirurgi robot-assistent tärkas Tokyo Denki ülikoolis 2003. aastal. Nimelt käivitati seal Jaapani 21. sajandi tippkeskuste riiklikku programmi silmas pidades professor Katsuhisa Furuta juhtimisel inimesele kohanduva mehhatroonika tippkeskus HAM (Human Adaptive Mechatronics). Lisaks tehnikateadlastele haarati tippkeskuse projektidesse arste, geenitehnolooge, matemaatikuid ja teiste erialade inimesi. Uurimistemaatika tulenes ühest küljest tippkeskuse teadlaste senisest kompetentsist, teisest küljest pöörati suurt tähelepanu Jaapani ühiskonna vajadustele.
Eesti ühiskonna tänaste vajaduste ning rahaliste võimalustega. Teaduse hindamisel puudub usaldusväärne hindamissüsteem. Teaduspoliitika osas peame oluliseks järgmisi põhimõtteid: 1. Eesti teadus on orgaaniline osa Euroopa Liidu teadusruumist. Eesti ülikooliteadus peab tagama taseme, millest lähtuvalt on meie teadlastel võimalik lülituda Euroopa teadusvõrgustiku töösse. 2. Lähtudes Eesti riigi majanduslikest võimalustest, toetame tugevate teadusülikoolide ja teaduse tippkeskuste eelisarendamist. 3. Valmistame ette ja rakendame rahvusülikooli seaduse, tagamaks rahvusteaduste kõrgetasemeline uurimise ning õpetamise jätkumist, aga samuti konkurentsivõimet Euroopa teadusruumis. 4. Täiustame teaduse juhtimise tugistruktuure. Teaduse juhtimine eeldab teaduslike metoodikate (vorsight, stsientomeetrilised andmebaasid) väljaarendamist ja rakendamist. 5. Toetame Eesti teadlaste senisest laialdasemat osalemist rahvusvahelistes teadusprojektides,
annaabi.ee 
