Tammsaare ja Gailit elulugu
Vähemalt ikkagi mõnesuguseid
südamlikke tundeid kerkib sellest ähmasest virvarrist esile, seal, kus seda kõige vähem võis
oodata. Ka Maurus pole ju isand oma hulga koomiliste ninade üle, vaid peab neid kandma,
olles ise hulga parem kui ta ninad. Seda kinnitab ta muide ka ise sealsamas, öeldes: ,,Oleks
härra Maurus veel noor, siis tuleks ehk temagi kaasa, sest ka tema on oma südames mässaja;
aga nüüd on härra Maurus juba vana." Ütleb ja läheb vanainimese tippival sammul tagasi
majja. - Ka siin, nagu Pearu puhul, mängib Mauruse kõneviis, siin selle hüppeline loogika,
eesti sõnade väänamine, saksakeelsete sissepoetamine, sõnade ja mõtete kordamisahelate
tarvitamine kujukoomika tõstmiseks suuresti kaasa (,,Noor inemine peab ikka viisakas, ikka
aupaklik olema. Seepärast ikka - Herr direktor, Herr Maurus, Herr Lehrer. Härra Mauruse
majas on kõik viisakad, härra Maurusel on viisakas maja. Aga pidage, pidage! Kuhu me teid
magama paneme