stressist ega meeleoluhäirest Diagnoosimine • Määratakse kliiniliselt- haiguse sümptomite alusel • Pole olemas spetsiifilist uuringumeetodit • Positronemissioontomograafia (PET) võimaldab näidata musttuuma kahjustust Motoorsed sümptomid • Treemor ehk värin- nähtavaim sümptom • Hüpo- ja bradükineesia- liigutuste aeglus ja kohmakus • Rigiidsus- lihasjäikus • Posturaalne ebastabiilsus- tasakaaluhäire • Kõnnak muutub- sammud tippivad, kõndimise alustamine raske • Hüpomiimia- näomiimika Mittemotoorsed sümptomid • Kõne- ja neelamisprobleemid- kõne monotoonne, vaikne ja kähe • Depressioon, ärevus ja paanikahäired, ka apaatsus • Mõtlemisaeglus • Dementsus • Hallutsinatsioonid • Kõhukinnisus, süljeeritus, higistamine • Väsimus, unehäired Ravi • Põhineb virgatsaine dopamiini asendamisel ja stimuleerimisel • Ravi leevendab, ei ravi täielikult
Märgatavam on värin rahuolekus, aga ka stressiolukorras või väsinuna, ja väheneb või kaob liigutades ja magades. Hüpo- ja bradükineesiat iseloomustab liigutuste aeglus ja kohmakus: liigutuste ulatus ja kiirus vähenevad, korduvatel liigutustel need nähud süvenevad ja tekib takerdumine. Lihasjäikus e. rigiidsus on väliselt vähem märgatav sümptom. Posturaalne ebastabiilsus on tasakaaluhäire, mis tuleneb asendi säilitamise ja muutmise raskusest. Kõnnak muutub: sammud on tippivad, lühikesed, kõndimise alustamine on raske, kaasliigutused vähenevad või kaovad. Võivad tekkida tardumised liikumisseisakutena, mille tõttu võib vahel isegi kukkuda. Riietumine, söömine, kirjutamine ja teised igapäevased tegevused muutuvad raskemaks ning haiguse süvenemisel võivad mõned haiged vajada kõrvalabi. Käekirja muutumist väikseks ja raskesti loetavaks nimetatakse mikrograafiaks. Näo miimika väheneb, tekib hüpomiimia.
annaabi.ee 
