Vaimuelu eestis 19. saj. esimesel poolel
sõpruskonna, hiljem sai temast ülikooli esimene eesti keele rektor.
Tema eestvedamisel loodi Õpetatud Eesti Selts 1838, mis seadis eesmärgiks keele,
kirjanduse ja ajaloo uurimise.
Teise estofiilse suurorganisatsioonina loodi 1842 aastal Eestimaa Kirjanduslik Ühing.
Nende kahe seltsi toetusel ilmus 1857 rahvuseepos "Kalevipoeg"
Köler - maalikunstnik Venemaal
Karell - Nikolai I ja Aleksander II ihuarst
Kujuneva rahvusliku intelligentsi seas oli vähe tippharitlasi, enamuse moodustasid
rahvakoolid õpetajad.
Kiriklikud olud, usuliikumised
19 sajandi esimesel poolel jäi endiselt oluliseks luteri kirik, säilitas oma valitsemis-
korralduse ja laialdase anatoomia.
1832 võeti vastu ülevenemaaline luteri usu seadus, millega luterlik kirik kaotas oma
priviligeeritud seisundi Eesti- ja Liivimaal.
Ametlikuks riigiusuks sai õigeusk, milles nähti vahendit piirialade venestamiseks. Luteri
usk jäi lubatud usulahuks.