Tõde ja Õigus II Terve tekst
Mingu ja tehku seda mujal.
Rikkugu venelasi, kui ta tahab, mina ja minu maja aga tahame Jehoovat teenida."
VIII.
Timusk lahkunud, tuli varsti kaks uut õppejõudu juurde, üks venelane, teine poolakas. Ka need
asusid siiasamasse elama ja pidid õpilastega ühes lauas sööma. Venelane Slopasev oli suur
ning tugev ja rääkis põrisevalt nagu tõrre põhjast. Jalad olid tüseda kehaga võrreldes lühikesed
ning peened ja liikusid käies tippamisi, nagu ei suudaks nad pikemaid samme välja kannatada.
Kübarat kandis härra Slopasev ikka pisut viltu ja kaunisti silmadele surutult või vastupidi -- pisut
kuklasse lükatult, aga mitte parajasti. Härra Slopasev nimelt ei armastanud kuldset keskteed ei
kübara kandmises ega ka muus -- söögis ja joogis ka mitte. Niisugune oli tema armastus.
Aga tema kaaslane ja pärastine lahutamatu sõber Voitinski armastas parajust, vähemalt mis
puutus peakatte kandmisse