Rahvuslik liikumine
Kohtunikud taluperemeeste hulgast. Tegu madalaima
astmega siiski, 19. sai I poolel oli ülevaatajaks mõisnik, kuid II poolel vald iseseisvus ning
ülevaatajaks said riigiametnikud.
Kujunev kodanikuühiskond. Moodustatakse vallad valitakse volikogu (tol ajal nim. eesseisuseks).
Vallavanemad korraldavad kogu piirkonna elu. Talupojad koha peal otsustavad.
Jõuavad vallatasandilt kõrgemale 1864 palvekirjade aktsioon. 'olukord ei parane, kui me seda
enda kätte ei võta'
tippaktsioon jõuab kätte 1881 valitakse saatkond eestlasi, kes sõitsid Venemaale ja said audientsi,
mis oli tol ajal kuuldamatu. Baltisakslased sellest väga nördinud, nende enesekindluse aluseks balti
erikord. Kuid nüüd hakkavad ka eestlased hüvesid tahtma.
Rahvusliikumine hakkab omandama järjest enam poliitilist värvingut.
1870 alustas tegevus ka Eesti Üliõpilaste Selts, murranguline kuna sellega seoses tehakse lõpp
saksastumisele.
Enne kogu teaduse keel saksa keel