tühista, muuda ega täienda või kuni ajutine valitsemise kord ise pole neid tühistanud, muutnud või täiendanud. Asutav Kogu võttis Eesti riigi esimese põhiseaduse vastu 15. juunil 1920 ja see oli pealkirjastatud ,,Eesti vabariigi põhiseadus". Selle ametlik tekst avaldati 9. juuli 1920. a Riigi Teatajas (RT 1920, 113/114). Põhiseadus jõustus 21. detsembril 1920. Esimest põhiseadust võib iseloomustada kui demokraatliku rahvusliku õiguskorra tippakti. Selles põhiseaduses on esile tõstetud õigusriigi idee. Esiteks realiseeris põhiseadus võimude lahususe idee (§-d 35, 57 ja 68); teiseks sätestas isikute põhiõiguste süsteemi (II ptk ,,Eesti kodanikkude põhiõigustest"). Põhiseadus kehtestas üle paarikümne põhiõiguse. Väärib märkimist, et peale isiku- (§ 8), eluaseme- (§ 10) ja omandiõiguse (§ 24) ning kõigi isikute võrdsuse seaduse ees (§ 6) oli sätestatud ka vähemuste kaitse. Eraldi väärib rõhutamist riigi
· Asutav kogu arutab seda dokumenti (põhiseaduse eelnõu) kolmel lugemisel ja 4.juunil 1919 võttis vastu Eesti Vabariigi valitsemise asjutise korra. See oli järjekordseks väga tähtsaks õigusaktiks, nö eelkonstitutsiooniks. · Esimene Eesti Vabariigi põhiseadus 15.juuni 1920 asutava kogu poolt. Avaldamine 9. Juulil Riigiteatajas. Esimene põhiseadus jõustus 21.dets 1920. Seda võib iseloomustada kui demokraatlikku rahvusliku õiguskora tippakti, kus esikohal on idee alusel õigusriik. See põhiseadus realiseeris võimude lahususe idee, sätestas isikute põhiõiguste süsteemi. ,,Eesti kodanikkude põhiõigustest". Vähemuste kaitse. Riigi rahva käsitlus riigi rahvast käsitleti riigiorganina, rõhutades sellega rahvast kui avaliku võimu kandjat. Rahvahääletused, rahvaalgatused ja riigikogu valimised. Rahvaalgatusi meil nüüd veel ei ole. Jääkeldri protsess Ilvese eestvõtmisel
annaabi.ee 
