vulk gaaside koostises; merepõhjas. LihtaineOM: toatemp-l sidrunkollased läbipaistvad kristallid, rombiline kristallstruktuur, moodustab kergesti tsüklilisi molekule, sulamistemp 119ºC → kollane vedelik, edasisel kuumutamisel viskoossus suureneb. Toatemperatuuril rabe aine. Vees praktil. lahustumatu - vähesel määral lahustub paljudes org. lahustites, juhib halvasti soojust ja elektrit Keemil.OM: väävel reageerib – hapetega, leelistega → sulfitid, sulfiidid, polüsulfiidid, tiosulfaadid. S ühineb vahetult peaaegu kõigi lihtainetega. Halogeenidega → väävli halogeniidid, neist tähtsamad SF6, SF4, S2Cl2 Leelis- ja leelismuldmetallidega, Cu, Hg ja Ag-ga. Kõrgemal temp-l reageerib paljude metallide ja mittemetallidega. Vesinikuga → H2S, Fosforiga → P2S5 difosforpentasulfiid. Süsinikuga → CS2 süsinikdisulfiid Ühendid: vesinikuga - põhiühend H2S divesiniksulfiid, värvusetu, mädamunalõhnaga väga mürgine gaas
laeng (väävlil) kuumutatud väävliplaadi jahutamisel elektriväljas → elektreet (säilitab laengute polaarsuse eri pindadel) 3.21.3. Keemil. omadused Väävel reageerib hapetega: konts. H2SO4 (ca 120ºC) → SO2 konts HNO3 H2SO4 HCl + oksüdeerijad lahj. HNO3, puhas HCl, külm H2SO4 – ei reageeri leelistega (peendispersne S kuumutamisel) → sulfitid, sulfiidid, polüsulfiidid, tiosulfaadid NB! Põhisoolad: sulfiidid (polüsulfiidid), sulfitid, sulfaadid, tiosulfaadid – mitte segi ajada! S ühineb vahetult peaaegu kõigi lihtainetega, v.a. väärisgaasid, I2, N2, Pt, Au süttib O2-s (280ºC) → SO2, SO3 (vähesel määral) õhus (360oC) oksiidid: püsivad vaid SO2 ja SO3 (tuntud ka S2O (g), S8O (kr.), SO4 (v), S2O7 (v) jmt) halogeenidega → väävli halogeniidid
annaabi.ee 
