Õpiku konspekt.
samuti.
Eesti talurahvas sõja-aastatel. Eesti talurahvale tõi sõda kõige rängemaid kannatusi.
Hirmuvalla all elanud aladel ei edenenud põlluharimine, koormised kasvasid (sõjakulud
pidi katma maa, kus sõda peeti). Eesti talupeogi püüti värvata ka Rootsi sõjaväkke.
Kohalikest meestest moodustati maamiilitsa üksus. Umbes 15 000 eestlast oli
Põhjasõja ajal Rootsi vägedes.
Sõda jätkub Aktiivsem võitlus algas uuesti 1708 aastal. Olulisim lahing tiomus Vinni
mõisa väljadel (rootslased kaotasid). Talvel küüditati Venemaale tartlased ja narvalased
ja lasti õhku praktiliselt terve Tartu. Ukrainas toimunud Poltaava lahingus purustas
Peeter I rootslaste väe täielikult. Kapituleerusid Riia, Kuressaare, Pärnu ja Tallinn. 29.
Septembril 1710 kirjutati kapitulatsioonile alla (Rootsi vägi alistus, Vene ülemvõimu
tunnistati).
Põhjasõja lõpp. Eesti ühendamine Venemaaga. Rootsi sõjaväes levima hakanud
annaabi.ee 
