Eesti rahvariided
rõngakestega vaselised.
Peas kandsid neiud usutavasti peapaela (või pärga), abielunaised pikka linikut või seotud rätti.
Piduliku rõivastusega kanti rohkelt ehteid (hoburaudsõlgi, rinnanõelu, pronkskeesid,
klaashelmeid, kaela- ja käevõrusid, sõrmuseid). Vööl rippusid nuga ja nõelakoda.
13. 17. sajandist rohkem andmeid piduliku rõivastuse kohta. Algul ilmnesid peamised
erinevused varasemast kaunistustes ja ehetes. Pronksspiraale asendasid tinast naastukesed e
tinulised. Ilmusid täiesti uut laadi ehted: sõled, klaas- või hõbehelmestest keed paatrid, suured
hõbehelmed krõllid.
14. sajandist pärinevad esimesed silmkoes kindakatked, 17. sajandiks oli silmkoes kudumine
Eestis üldine.
Suuremad muudatused ilmnevad 17. saj Põhja-Eestis. Naised hakkasid kandma käisteta särgi
peal lühikest linast pluusi käised. Varasema mähitava vaipseeliku asemele tuli kitsas
kokkuõmmeldud ümbrik. Abielunaiste peakattena levis liniku asemel tanu.
annaabi.ee 
