Diabeet
Insuliin aitab organismi
rakkudel omastada veres ringlevat glükoosi, mis on rakkude elutegevuseks oluline
energiaallikas. Organism saab energiat peamiselt süsivesikutest. Neid sisaldavad paljud
toiduained, nagu näiteks leib, sai, piim, suhkur, kartul, puuviljad ja maiustused.
Seedimise käigus lagundatakse süsivesikud veres glükoosiks ehk veresuhkruks, mis on
rakkudele ,,kütuseks". Et rakud saaksid veres ringlevat glükoosi kütusena kasutada, peab
kõhunäärmest erituma küllaldasel tinsuliini. Insuliin aitab glükoosil siseneda rakkudesse,
kus glükoosi kasutatakse energia allikana. Kui organismis ei ole piisavalt insuliini, tõuseb
glükoosi tase veres. Tervel inimesel on veresuhkur tühja kõhuga kuni 5,5 mmol/l ja kaks
tundi pärast sööki mitte üle 7,8 mmol/l. Diabeedi puhul on see tase normist kõrgem. Kui
veresuhkur on püsivalt üle 10 mmol/l, hakkab suhkur erituma ka uriiniga. Pikaajaline
normist kõrgem veresuhkru tase kahjustab veresooni ja närvikiude kog organismis.