Norra referaat
kuna siis ei ole liustikusulamisvett, ega eriti sademeid. Kuid kuna jõed algavad üldiselt
mägedest ja langud on suures, siis jõe voolukiirused on ka suured. Suuri üleujutusi Norra
jõgedel ei esine. Jõgesid kasutatakse Norras hüdroenergia tootmiseks. Samuti kasutavad
tööstusettevõtted ja tehased pinnaveekogude vett jahutamiseks ja reovee juhtimiseks.
Suurim Norra järv, mis on ühtlasi ka Euroopa suurim järv, on Hornindalsvatnet.
Samuti järved Salsvatnet, Tinnsj ja Mjsa, mis on järgmised Euroopa suurimad järved ja
asuvad Norras. Järvesid on Norras palju, kuid nad ei ole väga suured. Enamus neist on
tekkinud liustike kulutamisel.
Suuremad järved:
Nr. Nimi Pindala (km²) Nr. Nimi Pindala (km²)
1. Mjsa 365.19 6. Snasavatnet 121,58
2. Rssvatnet 218,16 7. Tunnsjen 100,18
3. Femunden 203,52 8
annaabi.ee 
