Profiili IPE 240 arvutuseks vajalikud mõõtmed: Keevitatud I-tala seina kohaliku mõlkumise kandevõime Kandevõime leidmine järgmiste etappidena: 1. Valtsprofiili IPE 240 jäiga toepinna pikkuse leidmine: 1. Suuruse m1 ja m2 ning koormuse mõjuva efektiivpikkuse ly leidmine: Kuna vaadeldava tala sein on suhteliselt sale, on tõenäoline et ning sel juhul: 1. Teguri kf leidmine 2. Kriitilise jõu leidmine: 3. Seina tingsaleduse leidmine kohaliku mõlkumise suhtes 4. Vähendusteguri leidmine: 5. Koormuse mõjuala arvutusliku efektiivpikkuse leidmine: 6. Seina arvutuslik kandevõime leidmine kohaliku mõlkumise suhtes: 17 Roovtala kohta: 1. Katusetala toetuspinna pikkuse leidmine: 2. Suuruse m1 ja m2 ning koormuse mõjuva efektiivpikkuse ly leidmine: Kuna , siis m2=0 3. Teguri kf leidmine 4
3.3.4. Kiive kontroll [7]. Stabiilsusetingimus [7]. M ed 1.0 M b , rd Üldstabiilsusest lähtuva paindekandevõime ¿W y , plf y M b , Rd= M1 Kiiveteguri leidmiseks kasutame järgmine valem 1 ¿= 1.0 ¿ + ¿2-¿2 Abisuuruse ¿ leidmiseks kasutame järgmine valem 2 1+ ¿ ( ¿ -0.4 ) + 0.75 ¿ ¿ =0.5 ¿ Tingsaleduse leidmiseks ¿ = W pl , yf y M cr Ideaalelastse varda kriitilise paindemomendi leidmiseks L2 I C 1 2EI z I w 2.6 2 t M cr = + L2 Iz Iz 20 M1 = M max 1.551.27.52 M 1=195.867.5-50
3 M1 3 1,0 - painduva toeribi korral 0,486 355 960 8 Vbw, Rd = 10 -3 = 765 kN. 3 1,0 b) Variant, kus talal on lisaks toeribidele jäikusribid Jäikusribide samm (vt joon. 5.2) a = 1200 mm. Joon. 5.2: Toe- ja jäikusribidega tala Jäikusribidega tala tingsaleduse leidmiseks tuleb esmalt leida seina nihkestabiilsuse tegur k. Kuna a > hw, leitakse k valemiga 2 2 h 960 k = 5,34 + 4,00 w = 5,34 + 4,00 = 7,90. a 1200 Seina tingsaledus hw 960 w = = =1,403 > 1,08.
algkõverus, mida arvestatakse üldjuhul õige nõtkekõvera valikul. Deformatsioonide suhtes tundlike konstruktsiooni elementide puhul kontrollima järgmist tingimust: A fy Juhul kui, > 0 .5 NEd siis tuleb konstruktsiooni sisejõudude leidmisel võtta arvesse ka varda algkõverust, kasutades selleks fiktiivseid koormusi. Tingsaleduse leidmisel võetakse varda pikkuseks tema geomeetriline pikkus (s.o, nagu see oleks otstest liigendkinnitusega). ÜLDHÄLVED Üldhälveteks on tavaliselt varraskonstruktsiooni (raami) postide algkalded (postide kõrvalekalle vertikaalsihist). Raami üldhälvete suurus sõltub konstruktsiooni kõrgusest ja postide arvust. Kõrgema ehitise kaldenurk vertikaalist on tavaliselt väiksem kui madalamal hoonel. Samuti ei ole tõenäoline, et raami
annaabi.ee 
