Anarhismis esinev kriitiline mõtlemine ja selle olulisus
piire. Seda kahes mõttes: kõigepealt sellepärast, et riik, hoolimata kogu oma aparaadi
kõikvõimsusest, kaugeltki ei suuda hõlmata tervet võimusuhete välja, ja siis veel
sellepärast, et riik saab toimida ainult teiste, juba olemasolevate võimusuhete alusel.
Riik on pindstrukturaalne terve seeria võimuvõrgustike suhtes, mis täidavad ja
valdavad keha, seksuaalsust, perekonda, sugulust, teadmisi, tehnoloogiat jne. Tõsi,
need võrgustikud jäävad tingivasse-tingitud suhtesse teatavat liiki metavõimuga, mis
on olemuslikult struktureeritud ümber teatava hulga suurte ärakeelamisfunktsioonide;
aga see metavõim kõigi oma keeldudega saab hõivata ja kindlustada oma jalgealuse
ainult seal, kus ta on juurdunud tervesse mitmekordsete ja määratlemata võimusuhete
seeriasse, kuna need loovad vajaliku aluse suurtele negatiivsetele võimuvormidele."
(Krull 1996: 164).
Antud jutust võib teha järelduse, et anarhistid jäid toppama suverääni-platoole
annaabi.ee 
