Kriminoloogia ajalooline areng
kokkuleppeliselt. Kriminaalseadus küll annab kuritegude loetelu ja tunnused,
mille poolest üks kuritegu teisest erineb, kuid ainult sellega pole veel
võimalik tõmmata selget piiri kuritegude ja mittekuritegude, kurjategijate ja
mittekurjategijate vahele tegelikkuses, meie igapäevaelus.
Kuritegevus on ühiskonna kui sotsiaalse süsteemi funktsioneerimise produkt.
Ta on protsess, mille muutumine ei sõltu teatud isikute käitumisotsustest või
neid tingivaist keskkonnategureist vaid inimeste sotsiaalse kooselu
organisatsioonilisest korraldusest. Seda tõestab ja kinnitab kuritegevuse
ajalugu.
7
Kasutatud kirjandus:
Sootak J. (1994). Alaealiste kriminaalvastutus õigusdogmaatika ja
seadusandluse eripära. Eesti Jurist, nr.1, lk. 35-40.
Rebane I. (1975). Algteadmisi kriminoloogiast. Tallinn: ,,Eesti Raamat."
Ginter J. (1991)
annaabi.ee 
