Referaat Eesti kliima teguritest
juuni) – ca 55° ja madalaimas asendis
talvisel pööripäeval (22. detsember) – ca 8° horisondist (lõunast põhjani on erinevus ±1° võrra).
Sõltub maapinnale jõudnud kiirguse hulk ka atmosfääri läbipastvusest ja pilvisusest. Kuna Eestis
on suurim osa aega taev on pilves, palju Päikesekiirgust osaliselt peegeldub neist ja osaliselt
pilvede osakesed neelavad seda.
3.2. Tsirkulatsioonilised kliimategurid
Teiseks tähtsaimaks kliima mõjuriks on atmosfääri tsirkulatsioon, tingitatud omakorda
päikesekiirguse territoriaalse jaotusega ning aluspinna omapärasustega. Õhuringlus muudab
Eesti ilmatingimusi muutlikuteks.
Ikka mõjuvad Eesti kliimale tsüklonaalne tegevus ning õhumassid.
Ühe tähtsa kliima mõjurina Eestis on läänevool (11). Läänevool on kahe Atlandi ookeani kohal
asetsevate püsivate õhurõhualade, Assoori maksimumi ja Islandi miinimumi, õhurõhu erinevuse
tulemusena. See erinevus on väljendatav NAO indeksi abil – Põhja-Atlandi ostsilatsiooni