Globaalsed naftareservid, nafta tarbimine ja tulevikustsenaariumid
Aine koosneb
peamiselt süsivesinikest ning sisaldab alati ka orgaanilisi hapniku -, väävli- ja
lämmastikuühendeid, muutes ainet omaduste poolest veelgi unikaalsemaks.
Tehnoloogilisel tasandil klassifitseeritakse natfat tiheduse, väävli- ja tõrvainesisalduse
ja erinevate süsivesinike keemilise struktuuri järgi. (Lepisk 2004)
Nafta on tekkinud miljoni aastate vanuste organismide sadestunud jäänustest. Jäänused
on muundunud naftaks anaeroobsetes tingimustustes mõjutatavateks faktoriteks eelkõige
kõrge temperatuur, rõhk ja mineraalide katalüütiline protsess. Suurem osa naftast on tekkinud
arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest (näiteks sinivetikad). (Ibid.)
1.2. Nafta ajalugu
Teadlased on leidnud tõendeid sellest, et juba 4000 aastat eKr oli nafta kui substants
teatud tsivilistatsioonidele oluliseks aineks Eufrati jõe ääres kasutati petroleeumi näiteks