Nimetu
puuritud kitsas kanal, kanalist väljuv alfaosakeste boog langes uuritavast ainest valmistatud õhukesele fooliumile F.
Pärast hajumist langesid a-osakesed tsinksulfaadiga kaetud poolläbipaistvale ekraanile E. Iga osakese põrkumisel vastu
ekraani tekkis valgussähvatus, mida sai mikroskoobiga M jälgida. Kogu katseseadmes oli õhk välja punmbatud. Kui
seadmes oli kõrgvaakum ja fooliumi polnud, tekitas a-osakeste kitsas kimp ekraanil heleda stsintillatsioonide tingikese,
panneks nende teele aga fooliumi, jagunesid nad hajumise tõttu ekraani suuremale ringikujulisele pinnale. Osa
alfaosakesi hajus aga suuremate kui 90´ nurga all. Selgus, et mida väiksem on raadius, seda suurem on a-osakeste
tõukav jõud ning a-osakest on võimalik tagasi paisata vaid sel juhul kui aatomi positiivne laeng ja tema mass on
kontsentreerunud väga väiksesse ruumiossa. Järeldus- aatomituum on väikeste mõõtmetega keha, millesse on
annaabi.ee 
