Pikiprofiil on dokumendiks, mille järgi toimub ehitise projekteerimine ja hiljem ka ehitamine. Profiil koostatakse alati kahes mõõtkavas, joonepikkused kantakse profiilile horisontaalmõõtkavas ja kõrgused vertikaalmõõtkavas. Reljeefi ilmekamaks kujutamiseks profiilil valitakse vertikaalmõõtkava 10 korda suurem kui horisontaalmõõtkava. Pikiprofiili koostamiseks tõmmatakse paberile joon, mille pikkus vastab trassi mõõtkavalisele pikkusele, seda joont nimetatakse tinghorisondiks. Tinghorisondist allapoole tõmmatakse rida paralleeljooni, mis varustatakse tabeli peaga. Tabeli peas esitatakse põhimõtteliselt kaks andmete gruppi: projekteeritud andmed ja olemasolevad andmed. Projektandmeteks on projekteeritud kalded ja kõrgused, piketid, trassi sirged ja kõverad; olemasolevad andmed on olemasolevad kaugused ja kõrgused, trassi situatsioon. Tabeli täitmist alustatakse kauguste reast ja sinna kantakse kõik
Paberilehe alumisse ossa mahutatakse profiili tabel, mille päis jääb vasakule. Profiili tabeli ülemine joon kannab nimetust tinghorisont ja see tuleks paigutada mm-paberi jämedale joonele. Tinghorisondi kõrgus valitakse sõltuvalt maapinna kõrgusest, nii et see oleks kordne 10 meetriga ja profiili madalaim punkt ei satuks lähemale kui 8 cm (projekteerimise vajadusest tulenev nõue). Profiili koostamist hõlbustab graafiline vertikaalne joonmõõtkava, millele alates tinghorisondist kantakse kõrgused iga kahe meetri järel. Tabeli täitmist alustatakse kauguste reast, kuhu kantakse kõik pikiprofiili punktid mõõtkavas 1:2000. Nende asukoht tähistatakse vertikaaljoontega ning joonte vahele kirjutatakse järjestikuste punktide vahekaugused täismeetrites. Normaalkaugusi pikettide vahel (100m) ei kirjutata. Üksikute vahekauguste summa kahe piketi vahel peab võrduma 100m. Kauguste rea alumist joont nimetatakse piketijooneks, mille alla kirjutatakse piketide numbrid
annaabi.ee 
