Maakorraldus
Talupoegi riivas aga maakorraldus valusalt. Seoses uute
piiride kehtestamisega ja maade vahetusega riigi- ja eramõisate vahel ning väiketalude
likvideerimisega pidid talupojad sageli ümber asuma uuele, sageli halvemale maale või
jäid hoopis ilma maata.
8. Talurahva vabastamine pärisorjusest, muutused maasuhetes. (lk 71)
Põhjus. Vajadus suurendada teraviljatootmist areneva kaubatootmise tingimustes sundis
mõisnikke laiendama mõisapõlde, kuna ekstensiivse põllumajanduse tinfimustes oli
tootmise suurendamine võimalim vaid sel teell Mõisamaade laiendamist talumaade arvel
takistas aga seadus, mis piiras talupoja väljatõstmist talust, samuti normeeris see talupoja
kohustused.
Sisu. 23.mai 1816.a (Eestimaa) ja 26. märts 1819 (Liivimaa) võeti vastu uued
talurahvaseadysed, mis muutsid oluliselt maasuhteid. Nende seadustega pärisorjus
kaotati, talupojad kuulutait isiklikult vabaks ja nad moodustasid vaba talurahvaseisuse.