"tinatoru" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

millest seni ainult üks pisar oli veerenud. ülemdiakon oli vahepeal hingeldama hakanud. Ta paljalt pealaelt voolas higi, ta küüned muutusid kivi kraapides veriseks, ta põlved hõõrdusid vastu müüri marraskile. Iga pingutusega, mis ta tegi, kärises ja rebenes vihmaveetoru külge kinni jäänud preestrikuub. Õnnetuse tipuks oli vihmaveetoru ots tinast, mis keha raskusele järele andis, ülemdiakon tundis, kuidas see tinatoru aegapidi alla hakkas vajuma. Ta sai aru, et kui ta käed väsimusest nõrkevad, kui kuub lõhki rebeneb, kui tina lõplikult alla kooldub, langeb ka ta ise alla, ja kirjeldamatu hirm asus ta südamesse. Vahel vaatas ta hälbiva pilguga alla poolteise sülla kaugusel olevale kitsale lapikesele, mida moodustasid raidilustuste servad. Ja oma ahastava hinge sügavast põhjast palus ta taevast, et ta oma elu võiks lõpetada sel