Keskaja majandusajalugu
paiku 40 t aastas. Raud oli
väärtuslik ja seda tuli taaskasutusse võtta. Rauda sulatati kivisöega, varasemalt tehti
seda puusöega. Toorrauast omakorda valmistati spetsiifilisi sepatöö saadusi. Mõnedes
piirkondades kujunes keeruline sepatöö, mis puudutas eelkõige relvade ja turviste
valmistamist - näiteks P-Itaalias, Milanos. Peale raua tunti puhtal kujul veel viit metalli
(plii, tina, kuld, hõbe ja vask). Olulised keskused olid hiliskeskajal näiteks Saksimaa.
Põhiline tinatootja oli Inglismaa.
Oluline mineraal, mida keskajal tarbiti ja millega kaubeldi oli sool eristati maasoola ja
meresoola. Maasoola saadi sisemaa allikate veest, mida kuivatati. See nõudis samuti
väga palju puitu kütteks. Lõunapoolsetes piirkondades kasutati meresoola, mida saadi
läbi selle, et merevesi pumbati välja ja päike aurustas vee ära ja sool jäi alles. Esimene
viis oli kallim kütte pärast.
Varane kaubandus
Juudid
Varakeskajal oli kaubanduses madalseis