Samas on taanlaste ja rootslaste trollid reeglina haldjate hõimlased ja pisikest kasvu[3]. Taolise segaduse põhjuseks on ennekõike mitme traditsioonilise uskumuse segunemine ja see, et Skandinaavias oli ja osaliselt on praegugi troll koondmõiste, millega tähistatakse enam-vähem kõiki üleloomulikke olendeid. Norra hiidtrollid olevat pigem üksildased ja muinasjutupärasemad kui Lõuna-Rootsis. Norra muinasjututrollid (nagu ka "Edda" lauludes) katkuvad puid üles, nende silmad on tinataldriku suurused, suu kui veetoober ning käed nii pikad ja jämedad kui palgid. Nad pidavat olema inimestest kümme korda pikemad ja käivad pimeduse varjus näiteks jõuluõlut näppamas[3]. Varasemas folklooris elavad inimvaenulikud trollid kindlustes ning kollitavad pimeduse saabudes piirkonnas elavaid inimesi. Päevavalguse käes troll plahvatab 12 või muutub kiviks. Hilisemates juttudes on trollid sageli inimesesuurused või
Kõige paremad asjatundjad tarvitavad oma verd. Seda võib Jim teha. Ja kui tal on tarvis saata väike lihtne harilik salapärane teade, et maailm kuuleks, kuhu ta on vangistatud, siis võib ta kahvliga tinataldrikule kirjutada ja taldriku aknast välja visata. Raudse maskiga mees1 tegi seda alati; see on pagana hea viis.» «Jimil pole tinataldrikuid. Talle viiakse toitu plekk-potis.» «Sellest pole midagi; võime talle tinataldriku muretseda.» «Keegi ei oska tema taldrikut lugeda.» «Mis tähtsust sellel siis on, Huck Finn! Temal pole muud muret kui kirjutagu taldrikule ja visaku aknast välja. Ega seepärast veel keegi tarvitse seda lugeda. Enam kui üks kord on juhtunud, et ei osatud lugeda, mis vangid olid kirjutanud tinataldrikule või mujale.» «Noh, mis mõtet on siis taldrikuid rikkuda?» «Helde aeg, ega need pole vangide taldrikud.» «Aga kellegi omad nad ometi on?» «Noh, oletame, et on
annaabi.ee 
