"tinaplaastriga" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

Me ei peatu tuhandel muul barbaarsusel, vaid küsime üles katedraali tippu tõustes: kuhu on jäänud see veetlev väike kellatorn, mis toetus võlvile ning oli niisama habras ja julge nagu ta naaber, Sainte-Cha-pelle'i torngi (mis samuti on hävitatud)? Sihvakana, teravana, läbipaistvana tõusis ta helisedes palju kõrgemale taevasse kui teised tornid. üks eksimatu maitsega arhitekt lõikas torni 1787-ndal aastal otsast ära ja arvas piisava olevat seda haava varjata laia tinaplaastriga, mis sarnaneb paja kaanega. Nõnda on keskaja kunstisse suhtutud peaaegu kõigis maades, eriti aga Prantsusmaal. Selle varemeil võime jälgida kolme laadi haavu --kõik enam või vähem sügavad: kõigepealt on siin-seal ajahammas märkamatult närinud nende pealispinda, mis kõikjal roostesse on läinud; siis on neid hulgana rünnanud poliitilised ja usulised revolutsioonid, mis juba oma loomult on vihased ja sõgedad, kiskunud lõhki kirikute skulptuuridest ja niker-distest rikka