V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
aastas! Ja vanem sepp sada kakskümmend naela! Laekur kakssada
naela! Kontrolör viissada! Tont teab, mis see on! Püsti
hullumeelsus! Meie majapidamise kulud laostavad kogu Prantsusmaa! Kõik Louvre'i varad
sulavad niisuguses raiskamisõhinas kokku! Nii tuleb meil lõpuks
2
4
7
veel lauanõud maha müüa! Ja kui tuleval aastal jumal ja püha Neitsi (siin kergitas tä
kübarat), meile elupäevi kingivad, tuleb meil arstirohtu tinakruusist
juua!»
418
Seda öeldes heitis ta pilgu hõbedasele karikale, mis laual sädeles. Ta köhis ja jätkas siis:
«Meister Olivier, suurte maade valitsejad, nagu kuningad ja keisrid, ei tohi lubada luksuse
tekkimist oma majapidamises, sest sealt levib ta kulutulena üle maa. Kirjuta see endale
kõrva taha, meister Olivier! Meie väljaminekud kasvavad iga aastaga. Ja see ei meeldi
meile. Kuidas, heldene taevas! Kuni 79-nda aastani ei ulatunud üldised kulud üle