V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
Teispool linnamüüre kadus pilk suure
helvendava udusõõri taha, kust ähmaselt paistsid lagendike ebamäärased jooned ja
mäenõlvade kaunid ku-merused. üle pooleldi ärganud linna levis iga laadi hääli. Idapoolsest
taevast ajas hommikutuul valgeid pilveudemeid üles, kiskudes neid lahti mäenõlvakute
uduvillaku küljest.
Mõned piimakruusidega eidekesed näitasid Jumalaema
485
kiriku ees üksteisele hämmastunult kummalisel lõhutud peaportaali ja kaht kivipragude
vahel hangunud tinajuga. See oli kõik, mis öisest märatsemisest järele oli jäänud.
Quasimodo lõke tornide vahel oli kustunud. Tristan oli lasknud platsi juba puhtaks teha ja
korjused jõkke visata. Louis XI taolised kuningad hoolitsevad juba selle eest, et verepulma
jäljed tänavatelt kiiresti kaoksid.
Balustraadi taga, just otse preestri kohal all oli üks neid fantastilisi kivist tahutud
vihmaveetorusid, millest gooti ehitused kubisevad; selle vihmaveetoru praos kasvasid kaks
annaabi.ee 
