Muinaseestlased
Läänemeresoomlastele iseloomulik rõivakaunistusviis oli väikestest
pronksspiraalikestest ja -rõngakestest muster. Tekstiili kaunistamine pronksiga oli
siiski laiemalt levinud nähtus. Eriti tuntud on selles osas latgali naiste uhkete
mustritega sõbad, mille kaunistamisel on aga lisaks spiraalikestele kasutatud rohkesti
pronksklambreid. Viimaseid esineb ka teiste balti rahvaste, näiteks kuride rõivastel.
Lisaks pronksile kuulusid mustrisse vahel ka tinailustused, mis tina halvema
säiluvuse tõttu on enamasti lagunenud. Teatud määral on neid leitud liivlaste
matustest. Suuremate ja pikemate spiraalidega kaunistati rõivaste nurki, samuti naiste
peakatteid. Viimaseid on leitud eriti Saaremaa 12. sajandi lõpu laibamatustest.
Kumna hõbeaarded
Naiste rõivastus
Niipalju, kui on teada, kuulusid Eesti 12.13. sajandi naise rõivastuskompleksi
annaabi.ee 
