"tinadioksiid" - 1 õppematerjal

ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED

lõunapoolusele (tinaliited kütusenõudel) Tinapulga painutamisel - iseloomulik krigin On tuntud ka γ-tina: püsiv tº-l üle 161ºC (kuni stº-ni) väga rabe, kergesti pulbristuv “habras tina” 3.11.2.Keemil. omadused  Ühendites o.-a. peam. II ja IV (püsivamad ühendid)  Õhus ja vees toatemperatuuril püsiv – õhuke oksiidikiht (kasut. teiste metallide, eriti Fe ja Cu katmiseks) märgatav oksüdatsioon tº-l üle 150ºC → SnO2 (tinadioksiid) Hapetega:  lahj. HCl-s lahustub aeglaselt konts. HCl-s (eriti soojendamisel) – kiiresti  → SnCl2 + H2 HCl liiaga tekib komplekshape: SnCl2 + 2HCl → H2[SnCl4] vesiniktetraklorostannaat(II)  lahj. H2SO4-ga peaaegu ei reageeri, konts. H2SO4-ga – aeglaselt → SnSO4 soojendamisel Sn(SO4)2  lahj. HNO3 → Sn(NO3)2 konts. HNO3 → H2SnO3 metatinahape - vees lahustumatu