„Seitse venda“ Aleksis Kivi
Tema isik põhjustab rohkesti kõne- ja situatsioonikoomikat.
Me naerame südamest Juhani jutu üle härrasrahvast, kes sööb, kaltsud rinnal, ega oska pärast
einet lusikatki puhtaks lakkuda. Omajagu koomikat on Juhani sagedastes enesehaletsemistes.
Hih! Seal on kogu see põrgu härraslik toredus, seal on see kohutav kirjatarkus ning
hirmuäratav auväärsus. Nüüd kangestuvad kõik mu liikmed ja mu jalad panevad
armuheitmatult vastu. Ah! Mis pean ma tegema sel timukatunnil, mis ma pean tegema, teie
õnnetu vanem vend? Halab Juhani kirikumõisa-retkel.
Nautimisväärne on Juhani kõne rahvapärane lopsakus. Kõige sagedamini sajab sõnarahet
vanema venna suust üleannetu Eero kaela: Jah, torgid jälle, sinaohakas meie nisupõllus, sina
kibe juuretis Jukola kristlikus veljetaignas, sina okassiga, okaspõrsas, sina konn!
Eero, Jukola pesamuna torked ärritavad tõepoolest kogu vennaskonda: ...väike Eero-tirts on
peenike, terav ja torkav naaskel
annaabi.ee 
