V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
keppidega seersantidest pööras sellele magister Charmolue tähelepanu, kes kogu kirjeldatud
stseeni kestel uuris peaportaali bareljeefi, mis ühtede arvates pidi kujutama Aabrami
1
9
9
ohverdamist, teiste järgi aga tarkade kivi tegemist, kus ingel sümboliseerib päikest, haokubu
tuld ja Aabram ise alkeemikut.
Polnud kerge teda sellest uurimisest lahti kiskuda. Lõpuks ometi pöördus ta ümber ja tema
märguande peale astusid kaks kollases riides meest, timukasulased, mustlastüdruku juurde,
et tal uuesti käsi kinni siduda.
Võib-olla haaras õnnetut sel silmapilgul, kus tal jälle tuli häbivankrisse ronida, et oma
viimsele teekonnale asuda, mingi südantlõhestav haletsus, et ta peab surema. Ta lõi oma
punetavad, kuivad silmad taevasse, päikese ja hõbedaste pilvede poole, mille vahelt siit-sealt
laigud sinist taevast paistsid, siis langetas ta
1 Issand, halasta (kreeka k.).
2 Kõik su veed ja su vood hoovasid üle minu (lad. k.).
339