VARAUUSAEG
Antwerpeni sinod pani samal aastal aluse kalvinistlikule riigikirikule.
Niisugune areng Madalmaades polnud kaugeltki mitte see, mida Felipe II oli taotlenud. Kui
ülemasehaldur Margarete oli valmis rahu sõlmima, siis Felipe II mitte. Mässu saadeti maha suruma
Alba hertsog Fernando Alvarez de Toledo 10 tuhande mehelise Hispaania sõjaväega. Alba hertsog
oli veelgi fanaatilisem kui kuningas, leides, et ,,Madalmaid saab valitseda vaid timukakirve ja
tuleriida abil." Saanud tagasiastunud Margarete asemel ülemasehalduriks, asuski ta oma kavatsusi
ellu viima. 9. septembril 1567 lasi hertsog banketi ajal kõrgemad aadlikud vahistada. Juunis 1568
,,ketserlikud mässajad" (teiste hulgas ka katoliiklasest krahv Egmont) hukati ning nende varandus
konfiskeeriti. Alanud oli süngeim aeg Madalmaade ajaloos. Kuni 1572. aastani hukati 8000 inimest,
60 tuhat pages repressioonide eest Saksamaale. Paavst Pius V kinkis hertsog Albale tänutäheks
annaabi.ee 
