Läänerindel muutusteta analüüs
Lahingus muutuva sõdurid inimloomadeks, seal ei ole armu andmist. Nad
saavad aru, et vaenlane on samasugune inimene nagu nad ise. Neil on
kodus emad, isad, lapsed, naised. Lõpuks saavad ka nende lähedased kirju
kellegi isa, poja, mehe hukkumisest. Neid jäävad samuti leinama
lähedased, aga ei saa olla mingit halastust. Sõda on karm ja on valida, kas
sureb vaenlane või sured ise. Kõik võitlevad oma elu eest. Kui sõda on läbi
on nad muutunud timemateks, aga nad ei kaota inimlikkust. Nad suudavad
kaasa tunda sõduritele, kes on haavatud ja piinlevad valudes. Kaastunnet
jätkus ka peategelasele Paulil kui ta tappis prantslase, kes hiljem
mürtsulehtris tema silmade all suri. Võitluskaaslased olid väga lähedased,
nad hoolisid üksteisest, jagasid oma toitu, suitsu, jooki. Rääkisid oma
muredest ja said üksteiselt lohutust. Nad leiutasid viise kuidas hankida
süüa, varastades hanesid, konserve ja alkoholi. Lahingukaaslased võitlesid