selliseid kivimeid nim magrnetiteks. Tegelikult oli tegu magnetilise rauamaagi ehk magrnetiidiga. Magrnetvili on liikuvate laetud osakeste poolt tekitatud vtli, mis toimib magnetilise vastastilan6ju vahendajana. (Vrdt paigalseisvate laetud osakeste iirnber on ainult elekriviili) . Rangelt v6ttes tekitab magnetviilja muutuv el-ektrivAli. Eraldi erilisi magnetlaenguid ei eksisteeri. Elektrivali ja magnetvali koos moodustavad elektromagnetviJ-ja (EMV) . Piisimagrnet aine, nida alati timbritseb magnetvAli. PUsimagneti magnetwili on ainet moodustavate osakeste (pms elektronide) magrnetvSljade srunna. Aineosakesed omavad magnetvAlja oma p66rlemise ehk spinni t6ttu. pUsimagneti materjal-iks on nt magnetiit. Vaga tugev piisimagnet on NIB- magnet ehk neodtilirn-raud-boor. Magnetil on kaks erinimelist piirkonda: p6hjapoolus (N) ia l6rrnapoolus (S). Poolused piirkonnad, kuhu koonduvad magnetvAlja j6ujooned.,J5ujooned m6ttelised jooned, mis kujutavad magnetvailja
- -' energiat (38,9 kJ/g) krri sama koguse sahl-ra- mist ktilmas r.ees (joon. 2.11.) ning annab neile -: jcle r,6i r,'alkude Iagundamisel. rihtlasi voolujoonelise kehakuju. Rasvkrrde -- , . ^t-.esivad Iitrnetel tah.euneks valmistuvatel lorlmadel timbritseb ka k6hu66nes siseorganeid ja kaitseb : : -:a etatakse -:r-ureb siigisel naha alla paks rasvakiht, mis neid kahjulike vlilism6jutuste eest. : -:.osu ntees . .:'= ^'ed ener- - r ^!^+^t- _J UdtdN- - -.-:eks G
annaabi.ee 
