kleepuv. Kehaseina kutiikel väga paks. Kehaõõs meenutab alamate usside pseudotsööli. Lihased kimpudena. Suus stilett nagu ümarussidel; imevad neelu abil taimerakkudest mahla. Erituselundeiks Malpighi torud. Närvisüsteemis peaaju ja 5 kõhtmist tänku. Eluviis: maismaaliikide meeliselupaigaks on niiske sammal ja samblikud. Taluvad ärakuivamist, püsib ärakuivanuna kuni 2 aastat. Elavad pisiveekogudes e tilkvees. 50. Hulkjalgsete (Myriapoda) ja putukate (Insecta) ehituse ja eluviisi võrdlus Hulkjalgsed: ehitus: Kerelülisid ja jalapaare palju. Igas kerelülis ka oma närvitänk. Süda pika toruna (seljapoolel). Keha on jagunenud kaheks osaks: peaks ja tugevasti välja veninud kereks. Eluviis: Varjatud eluviis: päeval peidus mullas ning erinevate lamavate objektide all, pelgupaigast lahkuvad öösiti, ei kannata päikesevalgust ning kuivust.
Niisugused suuremastaabilised õhuvoolud moodustavad atmosfääri üldise ehk globaalse tsirkulatsiooni (Jürisaar 2011: 68). Õhu liikumine sellisel kujul võimaldab ka saaste liikumist üle maailma. Osade saasteainetega, aga seda ei juhtu, sest nende eluiga ei pruugi piisavalt pikk olla, et jõuda levida üle maakera. Keemilise ühendi eluiga sõltub reaktsioonidest ja sadenemisest. Mõningad ained võivad lahustuda näiteks pilvede ja udu tilkvees või vihmapiiskades (määravaks saab õhuniiskus) ja seejärel maha sadada (näiteks happevihmana) või muutuda mõneks teiseks aineks, reageerides juba õhus olevate ühenditega (Maasikmets 2004: 11). Väga ohtlikud ja sageli ka pikaajalised saasteainete kontsentratsioonid võivad tekkida temperatuuri inversiooni tingimustes. Tavaliselt õhutemperatuur maapinnast kõrgemale tõusmisel langeb, siis inversiooni korral tekib aga alumistest õhukihtidest soojem vahekiht
annaabi.ee 
