4. kaashäälikuühend · sõna sees kaks erinevat täishäälikut kirjutatakse alati ühekordselt · tuletised Nt: kaslane, lipkond · tüvesisene käänamine ja pööramine 5. erandid · liitsõnad · -ki, -gi · heliliste häälikute järel (lmnr) võib olla ss. Nt: morssi Sõnade poolitamine ja lühendamine Sõna keskelt ja silbipiirilt · liitsõnades sõnade vahepeal Nt: kuseti-linad, mitte kuse-tilinad · e-ma -> poolitada e isaa · ühesilbilisi ei saa Nt: laud · kors-ten, vars-ti Lühendamine: PUNTKE POLE · Erandina : see on -> s.o enne meie aega -> e.m.a · Mitmesõnalised väljendid või nimed esitähed · Sõna osa : kuupäev -> kuup. · Kaashäälikud -> mnt, krt, nr, tn jne. Kõne -suuline mõtteavaldus, aga kirja pannakse paremaks ettekandeks või on tegu olulise isiku mõtetega, mida on vaja säilitada Alaliigid: 1
kolrne-nelja siksakina mõned selged ja nobedamad noodid ja siis äkki jälle välkudena kustuvad. Sealt alt kostab Saint-Martini kloostri terav ja kärisev viis; siit Bastille' sünge ja torisev kõmin; teisest otsast ulatub siia Louvre'i paksu torni bassbariton. Justiitspalee kuning- 131 lik kellade koor heidab väsimatult igasse külge oma säravaid tilinaid, mille sekka kindla aja järele langevad Jumalaema kiriku tornikella rasked löögid nagu suurte haamritena vastu alasit, kust tilinad sädemetena laiali lendavad. Vahetevahel näete igasuguseid helisid voolavat Saint-Germain-des-Pres' kiriku kolmekordsest lättest. Vahel sekka annab see jumalik helidemass ruumi Ave Maria kiriku kiirele järsule viisile, mis puhkeb ja sädemeid pillub nagu säraküünal, üsna sügavast helide-mere põhjast kuuleb undamisi kirikulaulu, mis näin välja tungivat võbisevais võlvides tekkinud pooride kaudu. -- Tõepoolest, see on ooper, mida maksab kuulata