Niels Bohr
märkimisväärselt suur. 1918 aastal sõnastas ta uue aatomteooria tarvis väga
täntsa prontsiibi, mis näitas, millal on kvantpiirangud olulised ning millal
võib piirduda klassikalise füüsikaga. 1923 aastal andis ta seletuse keemiliste
elementide perioodilisuse süsteemi iseärasustele. 1927. aastal aga sõnastas
Bohr täiendusprintsiibi.
Bohr tegi palju ka tuumafüüsika arendamiseks. Nii on tema loodud
vahetuuma teooria, samuti on ta heks tuuma tilgamudeli ja ka tuumade
lõhestumise teooria loojaks.
N. Bohr on valitud 20 riigi teadusete akadeemia liikmeks. Ta osales ka Los
Alamose aatomprojektis. Mõtles esimesena võimalikku tuumasantaazi, esitas
ta juba enne tuumapommi valmimist 1944 aastal Suurbritannia peaministrile
Churchullile ja USA presidendile Rooseveldile ettepaneku seada sisse
rahvusvaheline kontroll tuumarelva üle. 1950 a on pärit tema ,,Avalik kiri"
ÜRO-le, mis sisaldas rahuprogrammi.
2.4 Elu lõpp
N. Bohr suri oma kodus 18
annaabi.ee 
