Hoonete konstruktsioonid exami abimees 3
Asulais on
sellisteks määrajateks harilikult kas krundi piirid või nn. Punased ehitusjooned. Nende tegeliku
asukoha looduses peab aga igal juhul andma või vähemalt kontrollima vastava omavalitsuse
maamõõtja või muu esindaja; kontrollitud piirjooned tikutakse nüüd ehituskohal ning ehitise
rajamine sünnib kas täpselt nendele joontele või nendest määratud kaugusele.
Ehitise aluskuju märkimine maastikule toimub väljavalitud kohal tikutatud väljumispunktide või
määravate sundae järgi ja geomeetriliste reeglite kohaselt. Töötmisvahendina kasutatakse
sealjuures teodoliiti, ekkerit või laudadest kokkulöödud kolmnurka vahekorraga 3:4:5, mille
suurim nurk on seega 90 kraadi. Väljatikutud ehitise piirjoonte järgi ehitatakse nn. nööristik.
Nööristik peab tavaliselt jääma pusima kuni ehitisevälisseinte alustamiseni, s.o. mulla-,
alusmüüri- ja soklitööde ajal.
39. Kuidas planeeritakse ehitise ümbrust?