tuhande kilomeetri kaugusele Kesk- ja Lääne-Euroopasse. Seega mitte lõunasse, vaid hoopis edelasse. Haned, luiged, pardid jpt vee- ja rannikulinnud koonduvad 2 peamiselt Saksamaa, Taani ja Hollandi põldudele ja rannikule. Üha rohkem veelinde jääb talveks ka Eestisse või lähikonda. Värvulised ja paljud teised liigid hajuvad aga Euroopasse laiali. Paljud lendavad ka Lõuna-Euroopasse ja Vahemere ümbrusesse. Seal talvitub näiteks meie sookurgi, röövlinde, tikutajaid, värvulisi jt. Mõned võivad lennata ka Musta mere poole. Kõiki neid linnuliike nimetatakse lähiränduriteks. Ülejäänud on kaugrändurid, kellest enamik läheb Aafrikasse teisele poole Sahara kõrbe. Neist tuntuimad on suitsupääsuke, valge-toonekurg, kägu ja ööbik, kuid sinna lendavad ka kahlajad, kalakotkas, rukkirääk, väänkael, piiritaja, öösorr, põõsalinnud, kärbsenäpid, peoleo jpt. Indias või Kagu-Aasias talvitub ainult viis linnuliiki:
) putuktoidulised taimed (huulheinad), 8). pärislehtsamblad (raba-karusammal, palusammal jt.), 9.) maksasamblad, 10.) samblikud 11.) vetikad ja 12.) seened. (Valk, 1988: 94- 96, 138) Soode loomastik ja linnustik Madal- ja siirdesoode loomastik ja linnustik Meie faunas ei leidu ühtki imetajat, kes elutseks ainuüksi madal- või siirdesoos. Meie madalsoode linnustik on üsna liigirikkas. Arvukalt leidub tetresid, rukkirääke, metskiure, tikutajaid, pruunselg- põõsalinde ja kadakatäkse. Siirdesood on üldiselt linnuvaesed. Enamasti leidub seal tetresid, metskiure, metsvinte ja kägusid. Roomajaid leidub vähe, harva võib kohata arusisalikku, rästikut ja mõnikord ka vaskussi. Kahepaikseist elab kõikjal soodes rohukonn, üsna sageli rabakonn. Madal- ja siirdesood on väga liigirikkad putukate poolest. Rabade loomastik ja linnustik Imetajatest elavad rabas üsna sageli põder, valgejänes, hunt, mäger, rebane, metssiga,
annaabi.ee 
