Soojalembese putukana elas ta seal ahjupragudes. Võib arvata, et kaasaegsetes elamutes toakilgile sobivaid elukohti enam pole. Üsna palju elab inimelamutes mitmesuguseid mardikalisi. Lahtiselt seisma jäänud jahusse ning jahusaadustesse asuvad peagi elama harilikud jahumardikad ning väike-jahumardikad. Puithoonetesse ja mööblisse võivad elama asuda mitmed tooneseppade liigid. Peaga vastu käiguseinu lüües tekitavad nad seintes ja mööblis tiksuvat heli. Palju lao- ja toakahjureid on nahanäklaste ja nende vastsete hulgas. Liblikalistest võib inimelamutes kohata mitmesuguseid koisid. Neist tuntuimad on kollakate läikivate tiibadega riidekoid. Neid vaevalt sääsest suuremaid liblikaid kohtab elamutes lendlemas veebruarist kuni sügiseni. Nende vastsed eelistavad toiduks villa ja villast valmistatud esemeid ning karusnahka, kuid võivad kahjustada ka kollektsioone. Röövikud koovad endale võrgendiniidist torukujulise varjupaiga.
Soojalembese putukana elas ta seal ahjupragudes. Võib arvata, et kaasaegsetes elamutes toakilgile sobivaid elukohti enam pole. Üsna palju elab inimelamutes mitmesuguseid mardikalisi. Lahtiselt seisma jäänud jahusse ning jahusaadustesse asuvad peagi elama harilikud jahumardikad ning väike-jahumardikad. Puithoonetesse ja mööblisse võivad elama asuda mitmed tooneseppade liigid. Peaga vastu käiguseinu lüües tekitavad nad seintes ja mööblis tiksuvat heli. Palju lao- ja toakahjureid on nahanäklaste ja nende vastsete hulgas. Liblikalistest võib inimelamutes kohata mitmesuguseid koisid. Neist tuntuimad on kollakate läikivate tiibadega riidekoid. Neid vaevalt sääsest suuremaid liblikaid kohtab elamutes lendlemas veebruarist kuni sügiseni. Nende vastsed eelistavad toiduks villa ja villast valmistatud esemeid ning karusnahka, kuid võivad kahjustada ka kollektsioone. Röövikud koovad endale võrgendiniidist torukujulise varjupaiga.
territooriumil seda ehitustööd teostatakse...” Tõde oli siiski karmim: kättesaadavad loodusvarad nagu põlevkivi ja metsad ja eriti Leningradi lähedus. Nii tehtigi Eestist Leningradi tagamaa. Käsumajandusest mõjutatud plaanimajandus koos jõulise industrialiseerimisega (1946- 1950 suunati 38% kõigist kapitalimahutustest Eestis tööstusse) nõudis lisatööjõudu, mis eestlaste seisukohalt tähendas tiksuvat ajapommi. Nimelt hakati lisatööjõudu, võõrtöölisi, sisse tooma teistest NS V Liidu vabariikidest, mis vähendas eestlaste osa vabariigi elanikkonna hulgas. Kui see oli 1939. aastal umbes 90%, siis industrialiseerimise ja küüditamiste tulemusena oli see 1949. aastal ainult 76%. Ainuüksi aastatel 1945-1947 tuli Nõukogude Eestisse 180 000 mitte-eestlast. Aastatel 1945-1950 kasvas tööstustööliste hulk 26 000 inimeselt 81 000-ni. Tööjõuna kasutati ka sõjavange
annaabi.ee 
